Ega ma muidu polekski kirjutanud, aga teatud kodanikud mõtlevad, et nemad võtavad kätte ja laimavad teiste tööd ja vaeva ning tagatipuks ka võtavad endale õiguse teist inimest alaarenenuks tembeldada.
Nimelt kõik sai alguse kehalise tunnist, kus Wuffel püüdis õpetada kava. Enne tundi mõeldi tõsimeeli, et Nüheleja võtab vähemalt vaevaks oma kava näidata ja siis koos otsustada, et kumma kava esitame. Aga oh ei, mis te nüüd. Tema hakkas hoopis mossitama. Istus maha ja rääkis telefoniga. Üritades sellega ilmselt üles näidata lugupidamatust teiste vastu. Ehk on nüüd tõesti viimane aeg sellel, kes muidu teistel suureks kasvada käseb, ise sedasama teha. Hea küll, mossitamine mossitamiseks, aga et Wuffelile näkku öelda, et tema valitud muusika on taandareng. See ei mahu mul üldse pähe. Kes on Nüheleja ütlema, milline peaks olema muusika. Kas ma pean tõesti hakkama meelde tuletama, et me kaks eelevat aastat mitte esimesi kohti pole saanud. Aga muidugi, kes olen mina seda teemat kommenteerima. Minu jaoks oleks see teema tänaseks maha rahunenud kui ma poleks õhtul kuulnud, et mind on tituleeritud alaarenenuks. Nüüd ütlen ausalt välja, et see asi kisub isiklikuks. Pöördun siis otse Nüheleja poole, kes ilmselt ikka veel ei mõista, miks ma olen selline alaarenenud mõrd ja tunneb vahel ikka, et ma võiksin suureks kasvada. Mõtlesin juba vastu solvama hakata, kuid takistasin end viimasel hetkel, et mitte muutuda nii lapsikuks. Ma ei saavutaks sellega midagi. Minu isikliku viha Nüheleja vastu põhjustas tema enda käitumine ja kui ta pole põhjust siiamaani välja suutnud nuputada siis võibolla on asi ikkagi temas. Vahemärkus. Põhjus ei ole tühine nagu Nüheleja ise seda arvab. Ei minu ega teiste arvates. Ja küsimus talle. Millega saad sa minu alaarengut tõestada? On sul mingeid kirjalikke tõendeid minu psühholoogilise seisundi kohta?
Lugupidamisega, Kabuum
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar