Ma ei vastuta selle eest kui blogi täna igav on, sest mu pea on kildudest tühjaks imetud seoses kirjandiga. ;)
Ajaloo töö oli täna just täpselt nii kerge, et terve klass peab selle ilmselt uuesti tegema.
Ja siis alustasime kirjandi kirjutamist. Sel teemal ma keeldun rääkimast. See oli lihtsalt õudne.
Siis tuli inglise keel, kus õpetaja enne tundi küsis Kabuumilt: "kas sa oled päevitunud või kahvatu," mille peale Kabuum julges vastata: "ma arvan, et siiski päevitunum." Tunni esimese poole lahendasid Kabuum ja Wuffel ristsõnu, mille vahepeal Wuffel kohusetundest pisut töövihikut ka tegi. Tunni teise poole "kirjutasime" me kirjandit. See tähendas Kabuumi jaoks nalja nabani ja Wuffeli jaoks täielikku keskendumisraskust, sest Kabuum sügas terve tunni teise poole Wuffeli pead sinna juurde itsitades Trussiku näo üle, sest Trussik vaatas talle otsa, keel suust väljas ja nägi välja täpselt nagu liputaja. :P
Ja siis see algas. Kirjutamismaraton. Alustuseks hakkas valutama tagumik, seejärel läks rivist välja kael, siis langes käsi ja lõpuks andis alla ka selg. Lisaks sellele veel tohutu peavalu ja tühjaksimetud tunne. Don`t try this at home.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar